Eelimi koguduse rajaja Y. V. Ölvingssoni elust
Evald Kiili (1997, lk 7j) „Meenutusi nelipühi ärkamisest Eestis“ võtab vaatluse alla nelipühaliikumise esimese Eesti Vabariigi ajal, sidudes kohalike koguduste töö tervikuks laiema ajaloolise taustaga. Kiil alustab liikumise põhjendamisega Apostlite tegudes kirjeldatud nelipühapäevaga, näitab usklike vaimulikke igatsusi XIX sajandi lõpul, vaimulikke ärkamisi Walesis, Indias Muktis, Los Angeleses ja Skandinaavias. Nelipühasõnum jõudis pea Saksamaalt ja Skandinaaviast pärit kuulutajate kaudu Eestimaale, nii Tartu, Tallinna, Narva, Noarootsi jne. On fakt, et esimesel Eesti Vabariigi ajal alguse saanud Noarootsi Riguldi ja hiljem Tallinna Vaba Evangeeliumi (Nelipüha) kogudused rajati ühe ja sama Rootsi misjonäri Yngve Valdemar Ölvingssoni poolt (samas, lk 37). Tema erakordne elu ja panus nelipüha liikumise edendamisel oleks väärt põhjalikumat uurimust, kuid siinkohal lühidalt mõningad faktid tema kohta. Y.V. Ölvingsson sündis 12. Augustil 1893 Vissefjärdas Rootsis. Ta oli Hilda ja Ölving Petterssoni esimene üheteistkümnest lapsest. Ristimisel sai ta nimeks Yngve Voldemar Ölvingsson. Selline perekonnanime muutus oli siis Rootsis tavaline ja tõlgituna tähendab Ölvingu poeg (Hallman, 2013). 1914. aastal teenides Esimese Maailmasõja ajal Rootsi sõjaväes, kohtus ta usklike sõduritega ja sai usklikuks. 1918. Aastal võttis Y.V. Ölvingsson osa metodisti kiriku piiblikursusest Stockholmis kus koges Püha Vaimuga ristimist. Järgmisel aastal algasid kahe ja poole aasta pikkused teoloogia õpingud Uppsala metodisti usuteaduste seminaris. Y.V. Ölvingsson teenis kaasa nii Uppsala koguduses kui Põhja-Rootsi nelipühaliikumises. Soovides minna Siberisse misjonäriks, ei saanud ta alguses viisat, kuid sobivat hetke oodates tuli ta Eestisse Noa-Rootsi vene keelt õppima. Seal viibides, leidsid kohalikud, et tema on just õige mees alustama palvetundide pidamist nii Riguldis, Noa-Rootsis, Vormsil kui paljudes teistes Eestimaa paikades (Ölvingsson, Mälestusi neljakümne üheksa aastasest usuelust, 1963, lk 169j). Y.V. Ölvingsson toimetas ka ajakirja „Valgus“, mille ta 1924. aastal asutas. Selle kaudu võisid paljud usklikud saada vaimutoitu ja usulist tarkust ning julgustust. Ajakiri ilmus algusaastatel harvem, kuid hiljem 1 kord kuus 1940. aastani (Tutt, 2002, lk 34, 58). Jättes Noa-Rootsi töö juhtimise Oskar Larsonile tuli Y.V. Ölvingsson 1925. aastal Tallinnasse ja koos kohalike nelipühimeelsete usklikega alustas koosolekute pidamist. Nii sündiski 1926. aastal alguses Tallinna Vaba Evangeeliumi kogudus (Hanson, 1996, lk 1). Järgmisel, 1927. aastal töötas ta Tartus, kuid Tallinna kogudusevanema Elof Hanssoni haigestumise tõttu pöördus pealinna tagasi, kus põhiliselt teenis kuni 1943. aastani (Brännström, 2013). Sel ajal oli koos misjonipunktide ja tööharudega koguduses üle 1500 liikme (Võitluste teedel, 1940, lk 58j). Voldemar Ölvingsson abiellus 7. veebruaril 1927. aastal Noa-Rootsist pärit Maria Sedmaniga. Nende perre sündis 1933. aastal poeg Egon (Hallman, 2013). Teise maailmasõja ajal peitis ta end nõukogude sõjaväe eest...
Read MoreTallinna Nelipühakogudus Eelim vaimuliku töö ülevaade Tatari tn. 52 hoones
„Jumala veesooned on täis vett“ just nende sõnadega alustab toonane Eelimi koguduse vanem Valdemar Ölvingsson ülevaadet koguduse vaimulikust arengust ja Jumala tööst artiklis ajakirjale Valgus, mis on ka antud ettekande materjalide allikaks. See ajakiri asutati 1924. aastal Haapsalus hilisema Eelimi koguduse pastori Valdemar Ölvingssoni poolt, kelle abiliseks oli Aleksander Söderlund. Ajakiri sai Eestiaegse Nelipühaliikumise üheks vaimulikuks tugisambaks. Selle sisu oli nii evangeelne kui ka õpetuslik. Samuti andis sama kirjastus välja ka muud vaimulikku kirjandust: Piibli sõnaraamatuid, pühapäevakoolile mõeldud materjale, lasteraamatuid, traktaate ja muu seas sai sealt osta ka postkaarte. Samuti pärineb ettekande info ka juba olemasolevatest Eelimi koguduse ajalugu käsitlevatest trükistest. Kuigi meil on täna Eelimi kiriku 82. aastapäev, heidame ettekandes põgusa pilgu nii koguduse algusaastatele kui ka aastatele nende uues pühakojas. Meie Tallinna koguduse asutamine toimus Rootsist Eestisse elama asunud evangelisti Yngve Valdemar Ölvingssoni eestvõttel. Noarootsis elades oli tema töö põhjustanud vaimuliku ärkamise. Jättes selle töö juhtimise Oskar Larssonile tuli ta 1925. aastal Tallinnasse. Koos grupi nelipühalike vaadetega usklikega üüris ta tantsukooli saali Pikk tn. 60. Kuulutustöö oli vaatamata kitsastele oludele väga tulemuslik. Valdemar Ölvingsson toob välja ühe põhjuse, mis pani inimesi kokku tulema ja Jumala liikuma:“ Pean ütlema, et HINGEDE VÕITMISE IND iseloomustas usklikke Eestis. See oli põhjus, et töö kasvas, moodustati kogudusi ja ehitati palvemaju. Vaimuliku liikumise vastased ei saanud edasiminekut takistada. Peagi üüriti endale endises II Baptisti koguduse palvelas Mardi tn. 15 suuremad ruumid, kuhu tulid kokku sajad inimesed ning paljud neist said päästetud ja Püha Vaimuga ristitud. Koguduse asutamiskoosolek toimus 2.02.1926. a. Kogudus sai nimeks Tallinna Vaba Evangeeliumi Kogudus ning sinna kuulus asutamise hetkel 102 liiget. Koguduse töö oli õnnistusrikas, avaldusid vaimuanded ja toimusid pöördumised. Koguduse esimeseks aastakoosolekuks oli liikmete arv enam kui kolmekordistunud, s.o 315 inimest. 1926. aasta augustikuu Valguses kirjutab tollane pastor koguduse asutamise põhimõtetest. Kokkuvõtlikult artiklit refereerides, ta kirjutab, et meile on väga tähtis Issanda mõtteid ja kavatsusi tundma õppida. Kui meie õnnistust saada tahame, et teistele õnnistuseks olla, peame meie elama ja töötama Issanda tahtmise järele. Kui meie kogudusi asutame, peab see toimuma Jumala sõna kohaselt. 1. Aj 28:19 kohaselt sai ka Saalomon õpetuse Issanda käest templi rajamiseks. Inimesed ütlevad, et isegi piibliajal ei olnud kogudus ideaalne. Kuid kõigi nende vigade juures tegid apostlid, mis võimalik, et kogudus võiks saada oma õige kuju. Fl 1:6 ütleb Paulus: Olen selle peale julge, et see kes teie sees on alanud head tööd, selle ka lõpetab Jeesuse Kristuse päevani. Siiski igatseme, et kogudus...
Read MoreEelimi kiriku tornikiivri ja risti paigaldus
2. Augustil 2014 sai taas Eelimi kirik tagasi omale tornikiivri ja risti. Sündmuse kajastamiseks saatsime välja alljärgneva pressiteate: Laupäeval paigaldatakse Tallinna Eelimi kirikule tornikiiver ja rist. Laupäeval, 2. Augustil kell 10.00, aadressil Tatari tn. 52 toimub Tallinna Eelimi nelipüha kiriku tornikiivri ja risti taas paika tõstmine ja sisse õnnistamine. Eelimi kiriku pastori Olius Thaling sõnul on koguduse jaoks antud sündmus oluline samm hoone valmimisel. Kui senini ei seostanud paljud möödujad omanäolist hoonet Jumala teenimisega, siis paigaldatav rist ja torn tunnistavad selgelt, et tegu on kirikuga. Pastor Thaling selgitab, et kuigi torn saab kaunis, siis selle tippu ehtima jääv rist omab põhilist tähendust, mis kõneleb kristliku usu alusest. Algselt nimetatud Tallinna Vaba Evangeeliumi Kogudus pühakoda valmis 1930. aastal ning sai nime Elim. Hoones oli koos rõdudega 750 istekohta. Esimese vabariigi lõpuaastateks oli koguduse töö kasvanud ning liikmeid üle 1300. Eelimi kirik suleti nõukogude võimu poolt 1950. aasta sügisel ja liideti koos kuue teise Tallinna kogudusega Oleviste koguduseks. Natsionaliseerimise tulemusel eemaldati kirikult ka torn ja rist. 1993. aastal Eelimi kogudus taasasutati endiste liikmete poolt. Saadi tagasi ka oma kirik, mis oli tolleks ajaks ümber ehitatud korterelamuks. Alles 2002. aasta kevadel lahkus viimane sundüürnik hoonest. Alustati pühakoja renoveerimistöödega algse ruumilahenduse taastamiseks, kuid 17. oktoobril 2002. aastal toimus ulatuslik põleng, mille põhjuseks ilmselt kuritahtlik süütamine. Tänaseks on ülesehitustööd lõpusirgel, mille krooniks saab 2.augustil asetatud omale kohale torn koos ristiga. Torni valmimine sai teoks tänu Tallinna linna 10 000 € toetusele ja paljudele vabatahtlikele annetajatele. Täname südamest kõiki, kes on abikäe sirutanud. Üritust oli kohapeale tulnud jäädvustama Postimehe ajakirjanik ja fotograaf Martin Ilustrumm. Link Postimehe galeriile:...
Read MoreTunnistused
Lühike tekst tunnistusest. Avanedes ilmub terve tunnistus
Read MoreNagu veeojad kõrbes
Reedel, 7. märtsil tähistati maailma palvepäeva – päeva, mil kristlased üle maailma pöördusid Jumala poole Egiptuse naiste loodud palvetega teemal «Nagu veeojad kõrbes». Maailma palvepäeva oikumeeniline jumalateenistus peeti ka Tallinna Eelimi nelipühi kirikus… (Loe edasi siit)
Read More
Meie Isa palve
kooslugemine 28.03 kell 11.45
“Tunneta ja märka”
vaimulik saade Pereraadios.
Viimane saade:
23.05.2020 Mis on peamine?
Saated Pereraadio arhiivis.